Ebaseadusliku riigiabi saaja konkurent – kuidas saab ta ennast kaitsta?*

Triniti

Kahtlemata põhjustab riigiabiga seonduv ärevust kõikidele ettevõtetele – nii saajatele kui nende konkurentidele. Konkurendid on ebaseaduslikust riigiabist mõjutatud, kuivõrd ebaseadusliku riigiabi saamisega kaasneb konkurentsieelis, mis võib kahjustada nende majandustegevust. Euroopa Kohus on rõhutanud, et konkurentsieelisest ebasoodsalt mõjutatud isikuid peab kaitsma.[1] Aga mida saab ebaseadusliku riigiabi saaja konkurent enda kaitseks ette võtta?

Standstill-kohustus – olulised nüansid

Konkurendi tähtsaim teadmine on,  et tal on õigus pöörduda enda kaitseks kohtusse kohe, kui on toimunud standstill-kohustuse rikkumine.Standstill-kohustuse rikkumisega antud abi ongi ebaseaduslik riigiabi.

Standstill-kohustus tähendab, et abi andjal on kohustus oodata ära Euroopa Komisjoni nõusolek abi andmiseks. Standstill-kohustuse rikkumine pannakse toime kahel juhul:

1.      Komisjoni ei teavitata abi andmisest üldse;
2.      Komisjoni küll teavitatakse abi andmise kavatsusest, kuid ei oodata ära Komisjoni heakskiitu ja abi antakse juba enne seda.

Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et kui abi antakse enne Komisjoni heakskiitu, tuleb see koos intressiga tagasi nõuda.[2] Seega ei ole Euroopa Kohtu seisukohaga kooskõlas see, kui abi nõutakse küll tagasi, kuid alles pärast Komisjoni negatiivset otsust.

Oluline on tähele panna ka seda, et Komisjoni heakskiit ei kõrvalda juba toimunud standstill-kohustuse rikkumist. Seega – saadut tagasi maksma ei pea, kuid ikkagi tuleb maksta intressi perioodi eest, mil saaja käsutuses olev abi oli ebaseaduslik.[3]

Abi tagasinõudmine

Abi andmine saab toimuda üldjuhul kas seaduse või haldusakti alusel. Vastavalt on erinevad ka konkurendi õiguskaitsevahendid.

Kui abi antakse haldusaktiga, saab konkurent nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist. Selle tagajärjeks on abi tagasinõudmine. Juhul, kui see on võimatu, hüvitatakse antud abi. Euroopa Kohus on aga öelnud, et abi tagastamine saab olla võimatu ainult väga harvadel juhtudel.

Juhul, kui riigiabi on antud õigusakti (seaduse) alusel, saab abi tagasi nõuda riigivastutuse sätete (RvastS § 14 lg 1) järgi.

Kahju hüvitamine

Haldusaktiga antud abi puhul saab konkurent nõuda kahju hüvitamist (RvastS § 7 lg 1), sealjuures võib konkurenti huvitada saamata jäänud tulu hüvitamine. Nimelt – ebaseaduslikust riigiabist tingitud konkurentsieelise tõttu võib konkurendil jääda saamata tulu. Kahju hüvitamist saab konkurent nõuda ka seadusega antud abi puhul (RVastS § 14 lg 1). Vaadates õigusnorme lähemalt, tuleb ilmsiks, et need võivad olla mõneti vastuolus Euroopa Kohtu seisukohtadega. Muuhulgas nõuab RvastS § 14 lg 1, et kahjuhüvitise nõudja peab kuuluma „eriliselt kannatanud isikute rühma“, kuid Euroopa Kohtu praktika sellist nõuet ette ei näe. Antud nõue ei tohiks siiski saada konkurendile takistuseks, sest Euroopa Liidu õigusega vastuolus oleva sätte peab Eesti kohus jätma kohaldamata.[4] Eesmärgiks on, et õiguskaitsevahendid peavad võimaldama konkurendil oma õigusi efektiivselt kaitsta.[5]

Esialgne õiguskaitse

Kuivõrd ebaseaduslik abi annab saajale konkurentsieelise, võib vastavalt olukorrale olla vajadus taotleda kohtusse pöördumisel esialgset õiguskaitset – s.t. paluda kohtul reguleerida vaidlusalust olukorda määrusega kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Konkurent saab põhjendada esialgse õiguskaitse vajalikkust sellega, et ebaseaduslikust abist tingitud konkurentsieelis mõjub halvasti tema ettevõtte majandustegevusele. Ettevõtte majandustegevuse halvenemist on Eesti kohtud oma praktikas näinud kui pöördumatut tagajärge, mis õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamist.[6]

Õiguskaitsevahendid tsiviilkohtumenetluses

Kuigi riigiabi antakse enamasti just haldusaktiga, võib seda anda ka tsiviilõigusliku tehinguga, näiteks investeeringuga.

Sellisel juhul saab konkurent eelkõige nõuda kahju tekitavast tegevusest hoidumist (võlaõigusseaduse § 1055 lg 1). Aluseks on standstill-kohustuse rikkumine kui seadusest tuleneva kohustuse rikkumine (võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p. 7).

Kahju hüvitamisest rääkides on konkurent ka siin huvitatud saamata jäänud tulu ehk puhtmajandusliku kahju hüvitamisest. Puhtmajandusliku kahju hüvitamist saab nõuda siis, kui õigusnorm kaitseb ausat konkurentsi.[7] Standstill-kohustuse aluseks olev Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 108(3) on otsene mõju ja see kaitseb ettevõtete õigust ausale konkurentsile.[8] Seega peaks konkurent saama standstill-kohustuse rikkumisel nõuda ka puhtmajandusliku kahju hüvitamist.

Kokkuvõtte

Seega meelespeana:

  • ilma Euroopa Komisjoni eelneva heakskiiduta antud abi on ebaseaduslik ning konkurendil on õigus pöörduda enda kaitseks kohtusse;
  • konkurent saab esitada nii haldus- kui tsiviilõiguslikke nõudeid, vastavalt sellele, kas riigiabi anti haldusakti, seaduse või tehingu alusel.

Ebaseadusliku riigiabi puhul kohtusse pöördudes aitab konkurenti kindlasti riigiabi teemadel pädev advokaat.

* Blogikanne on valminud järgmises Juridica International’ numbris ilmuva teadusartikli põhjal, mille kaasautoriteks on Artur Knjazev ja Mari Kelve-Liivsoo.
 
Autor: jurist Tea Kookmaa
_______________
[1] EuKo nr. C-199/06, CELF, p. 38.
[2] EuKo nr. C-284/12, Lufthansa, p. 30-31.
[3] ibid, p. 40, 70.
[4] RKHKo nr. 3-3-1-84-12, p. 20.
[5] EuKo nr. C-368/04, Transalpine, p. 45.
[6] TrtHKo nr. 3-12-1917, p. 7; TlnHKo nr. 3-12-275, p 3.
[7] RKHKo nr. 3-2-1-19-11, p. 18.
[8] EuKo nr. C-120/73, Gebrüder Lorenz GmbH v Federal Republic of Germany and Land Rheinland-Pfalz, p. 8; nr. C-284/12, Lufthansa, p. 29.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga